Pilt1

Kas kiirlaenude reklaam keelustatakse?

Kiirlaenud tagasimaksmisega on valituse andmetel probleem rohkem, kui 45 000 Eesti kodanikul. Olukorra leevendamiseks plaanib valitsus kehtestada kiirlaenude jaoks reklaami piirangud. Kiirlaenuturul tegutsevad ettevõtajad aga näevad riigi poolses tegevuses vaba äritegevuse takistamist. 

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustjate andmetel pöördub Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poole igapäevaselt inimesi, kes on kiirlaenudega sattunud võlaaukku. Võlanõustajate andmetel hinndavad inimsed on võimeid üle ja käituvad emotsioonide ajel ja mis kõige jubedam kaetakse olemasolevaid kiirlaene uute kiirlaenude kirjutaba kiirlaenude võrdlusportaal KiirlaenuEkspert.eeMajandusministeeriumi poolt tellitud kiirlaenuturu analüüsiga tehti valitusele ettepanek piirata kiirlaenude reklaame nii teles, kui raadios. Endine peaminister Andrus Ansip andis mõista veelgi tugenevast lähenemisest. Andrus Ansipi arvates tuleks tarbijakrediidi reklaamimine täielikult keelata.

Kiirlaenuturul tegutsevad ettevõtjad aga leiavad, et kiirlaenude reklaami piiramine rikuks ettevõtlusvabadust ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Sama meelt on ka tv3-me juhatus, kes leiab, et valikuliselt ei saa ära keelata ja tsenseerida ühe ärivaldkondade reklaami.

Loe ka http://www.delfi.ee/teemalehed/kiirlaen/

rahasiga

Teekond säästlikuma elu poole

Ühel hetkel võib avastada end olukorrast, kus raha ei ole enam nii laialt käes kui varem. Olgu selleks siis töökaotus, ootamatu väljaminek või hoopis soov millegi jaoks koguda.

Selge on see: tuleb tagasi tõmmata, kuid samas harjumuse jõud on tugev. Enne kui ümberkorraldustega alustada, tasub lihtsalt aktsepteerida kujunenud olukorda ning olla valmis selleks, et harjumuspärane kulgemine võib lähiajal teha päris ootamatuid käänakuid. Aga kuidas siis õigupoolest alustada?

Ka sent on raha!

Esmalt tasuks üle vaadata püsikulud. Kas on hetkel nii kiiret internetti vaja? Äkki pakub teine telefonioperaator odavamat lahendust? Millal ma viimati õigupoolest telekat vaatasin? Võimalik, et teist tüüpi pangakaart võtab väiksema hoolduskulu või peaks hoopiski panka vahetama, et peresisesed ülekanded odavamad oleksid?

Järgmisena tasub ette võtta kliendikaardid! Pea igas poes on kliendikaardi omanikele soodustus. Lisaks kliendikaardid, mis korjavad boonust. See boonus võib küll tunduda mõtetult väike, kuid säästmise loosungiks võiks vabalt olla: Ka sent on raha!

Ühest sendist saab kaks, eurost kolm ja märkamatult võib koguneda summa, mida vahetult enne palgapäeva vaja on.

Samas on olemas ka kliendikaardid ja lepingud, mis võtavad lisaraha ja oleks kasulikum alternatiividega asendada. Kui spordiklubi kliendikaarti enam lubada ei saa, tasub mõelda, kuidas saab asendada meeldivad trennid. Internet on täis videotreeninguid Zumbast ja joogast, keharaskusega jõutrennideni. Spordiklubi trenažööri asemel saab kilomeetreid mõõta pargis, metsa all või lähedalasuval staadionil.

Mis õigupoolest kappides on?

Korralik osa sissetulekust kulub toidupoes. Seega on peaaegu kohustuslik kogu söögi juurde puutuv üle vaadata. Põhimõte on lihtne: mida vähem poes käia, seda vähem ka raha läheb.

Vastulaused „Mulle meeldib käia poes iga päev! Mul ei lähe sellega rohkem raha!“ on tavalised.

Enne kui nende lausete juurde kinni jääda, tasuks mõelda sellele, kui palju toitu üle jääb? Leides külmkapi taganurgast roheliseks muutunud mandariini või riiulilt jahu, mille tähtaeg sai eelmine aasta otsa, siis pole ilmselgelt ülevaadet sellest, mis on kodus olemas ja mida oleks vaja. Asjade topeltostmine või poole paki üle aja läinud hakkliha prügikasti lennutamine on sama hea, kui euromündid kõlinal prügikasti kukutada.

Võti teadmatuse vältimiseks on planeerimine. Mõeldes alles leti ees seistes, kas liha või kana või hoopis lõhe, on palju tõenäolisem, et korvi satub kolmest rohkem kui üks.

Enne nädala esimest poeskäiku tasub korraks maha istuda ja mõelda, mida järgmisel seitsmel päeval soov süüa ja siis vastava nimekirjaga poodi minna. Teine poeskäik nädalas võib jääda kiiremini riknevate asjade juurdevarumiseks. Kui arvata, et raha sellise käitumisega eriti kokku ei hoia, siis miks mitte viia läbi katse – kuu esimese poole käitun tavaliselt, kuu teine pool käin poes maksimaalselt 2x nädalas. Mis toob järgmise säästmise punktini.

Tulud-kulud kirja

Eelarvest ülevaate saamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: paber ja pliiats; Exceli tabel; veebilehed internetis.

Kuigi algul võib see nõuda natuke harjumist, saab üpris kiiresti tavapäraseks rutiiniks, tšekid rahakotti panna. Kui tšekki ei saa, siis summa üles märkida ja teha kord nädalas kokkuvõte. Tulemused võivad olla päris üllatavad. Igapäevane 1€ saiake kohvikust, on kuu lõpuks 30€. Kui mingil põhjusel on vaja aga säästa, ei ole enam tegemist väikese kuluga, millel võiks lasta näppude vahelt niisama ära libiseda.

Ka kaardi asemel sularaha kasutamine võib lihtsustada säästmist, sest ühel puhul on justkui anonüümne plastkaart, teisel puhul aga tunned ja näed, palju maksad.

Samamoodi annab efekti nädalarahade süsteem. Kui vastavaks nädalaks planeeritud raha on otsas, pole midagi teha. Kõige rohkem seitsme päeva pärast on uus nädal!

Säästmine ei tähenda siiski seda, et absoluutselt mitte midagi ei saa lubada. Anna endale lihtsalt aega järele mõelda, et olla kindel: ma vajan seda asja sellepärast, et ma vajan, mitte seetõttu, et tööl oli Marju nõme ja ma tahan enesetunnet parandada.

Lisaks annab harjumuse „nägin-tahan-ostan kohe“ väljajuurutamine võimaluse kontrollida, kas saab sama asja tellida odavamalt internetist või sama linna teisest poest.

Hakka aga pihta!

Miks mitte teha märtsikuu selleks kuuks, kus proovida ära 2x nädalas poeskäimine, vaadata üle oma püsikulud, leida meeldiv viis eelarve üle kontrolli omada, mõelda odavamatele alternatiividele, kasutada pangakaardi asemel sularaha ning enne uue riidehilbu ostmist üks päev kodus järgi mõelda.

Ei ole mingit põhjust, miks mitte vähemalt proovida, ka siis kui otsest vajadust parasjagu ei ole. Selle ühe kuuga ei kaota midagi, kuid võita saab nii kogemuse kui ka säästetud rahaga.