Esmaspäeval suurendas Rahandusministeerium Eesti majanduskasvu prognoosi 2018.

“Eesti toodete ja teenuste välisnõudlus on kasvanud,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteates. “On lootust, et soodsad tingimused jäävad veel mõnda aega, luues meie eksportivatele ettevõtetele head tingimused.

Minister märkis ka, et Eesti ettevõtete investeeringud rahvamajanduses alanesid eelmisel aastal veelgi. “Kui meie naabrid lähevad hästi, on meie majandus ka hästi,” lisas ta.

Eeldatavalt peaks Eesti aastatel 2020-2022 majanduskasvu määra ligi kolm protsenti. Selle aasta kasvu toetavad tõenäoliselt töötleva tööstuse ja ekspordile orienteeritud teenused. Vaatamata eelmise aasta erakordsele 4,9 protsendi kasvutempole, ei ole Eesti majandus ülekuumenenud, kuigi see näib olevat mõnevõrra kõrgem potentsiaalsest tasemest, ütles ministeerium.

Vahepeal on riigi erasektor pärast majanduskriisi käitunud konservatiivselt, vähendades laenukoormust ja rahalisi puhvreid. Viimase aasta jooksul on ettevõtted oma investeeringute ootustes julgemateks saanud, trend, mis eeldatavasti jätkub, kui tingimused püsivad soodsad.

Eesti keskmine brutokuupalk tõuseb hinnanguliselt 1,221 eurolt 2017. aastal 1,307 eurole 2018. aastal ja 1,381 eurole 2019. aastal, kusjuures reaalkasv on vastavalt 3 ja 4 protsenti.

EKI määrab 2018. aasta majanduskasvu prognoosi 4%
Kuigi tööealine rahvastik Eestis väheneb, on nende mõju seni tasakaalustanud tööturul osalemise suurenemine, sealhulgas need, kes on töövõimekuse reformi raames töö leidnud; tööhõive ja tööealise elanikkonna suhe on kõigi aegade kõrge. Tööturul osalemise suurenemine võimaldab tööhõive kasvu kuni 2019. aastani, pärast seda on Eesti tööturu siseressursid ammendunud. Eeldatavasti suureneb tööhõivega inimeste arv alates 664 000-st käesoleval aastal 667 100-ni järgmisel aastal, jäädes 2020. aasta tasemele, misjärel hakkab see uuesti järk-järgult langema.

Statistiline töötuse määr suureneb lähiaastatel töövõimaluste reformimise tulemusena, mille eesmärk oli aidata suurel hulgal töötuid mittetavasid inimesi tööd leida. Hinnanguliselt on töötuse määr sel aastal 5,8 protsenti ja 2018. Aastal 6,2 protsenti. Jättes kõrvale reformi tulemusena tööturule sisenenud inimesed, on töötuse määr Eestis tänavu viis protsenti ja 2019. Aastal 4,8 protsenti.

Samuti vaatas ministeerium tarbijahindade indeksi (THI) inflatsiooniprognoosi käesoleval aastal 2,7 protsendilt 2,9 protsendile.

Majanduskasv eeldatavalt suurendab riigi maksutulu. Vahepeal on maksukoormus endiselt 34% SKTst, mis jääb allapoole ELi keskmist taset. Maksukoormus 2018. aastal on hinnanguliselt 34,4 protsenti, mis on 0,8 protsenti kõrgem kui 2017. aastal. Võrreldes 2017. aastaga peaks kapitalimaksud registreerima kõige kiirema kasvu seoses dividendide väljamaksmise eeldatava suurenemisega madalama maksumäära alusel regulaarselt jaotatud kasumit. Aastatel 2019-2022 kasvab maksutulu aeglasemalt kui nominaalne SKP ja 2022. aastaks väheneb maksukoormus 34 protsendini SKPst.

Eesti valitsussektori võlakoormus on endiselt ELis madalaim ja eeldatavasti tulevikus veelgi vähenemas. Sel aastal oodatakse langust 8,5 protsendini SKTst alates 2017. aasta üheksa protsendini; 2022. aastaks peaks see langema 6,6 protsendini SKTst.

Valitsus on fiska strateegilise protsessi käigus otsustanud parandada valitsussektori eelarveseisundit, nähes ette nominaalse valitsussektori ülejäägi ja järgmise nelja aasta struktuurse tasakaalu. Ilma nende otsusteta oleks struktuurne eelarveseisund 2019. ja 2020. aastal negatiivne 0,7% SKPst.

Valitsussektori nominaalne ülejääk hinnanguliselt võrdub 0,5 protsendini SKT-st 2018. aastal, mis on 0,7 protsenti alates 2017. aastast. Keskvalitsus ja omavalitsused peavad eeldatavalt ülejääki suurendama sissetulekute ja investeeringute mahu tõttu. 2019. aastal eeldatakse valitsussektori nominaalset puudujääki, mis moodustab 0,2 protsenti